Daniel Lepman blog 4.nädal

 Uuri & kirjuta (neljas nädal)

 

Infoühiskonna vsioon 2020 eestis, üht kõige enam ja üht kõige vähem realiseerunud visioonipunkti.

1)IKT nutika kasutamise najal on tekkinud rohkelt uusi kõrge lisandväärtusega töökohti, nii IKT-
sektoris kui ka eriti teistes majandusharudes – tehakse  tasuvamat  tööd.  Kokku  on  sellistel
töökohtadel eri sektorites vähemalt 50 000 spetsialisti.  

Software Development Academy uuringu kohaselt ütlesid Eestis tegutseva rahvusvahelise tehnoloogiaettevõtte RIA.com Marketplaces analüütikud, et praegu töötab Balti riikides üle 26 tuhande programmeerija.  Mis on muidugi palju väiksem kui 2013. aasta aruandes nimetatud arvud, kuid 50 000 spetsialisti näitaja on üsna reaalne meie riigis, kus noored valivad üha enam IT -sektorit ja pluss sissevool SRÜ(sõltumatute riikide liit ) riikide spetsialistidest ( Ukraina, Valgevene ja Venemaa).

Veebisaidi palgad.ee‌ andmetel (analüüsib tööturgu ja palku käsitlevat teavet) on Eestis IT -sektori kuupalk vahemikus 914–3129 eurot. Kõik sõltub sellest, mida programmeerija teeb, millised oskused ja kogemused tal on. Muidugi on unikaalseid pakkumisi, mille palk on neli tuhat eurot kuus või rohkem, kuid selliseid vabu kohti tuleb ette harva. Statistikaameti kodulehe andmetel oli 2020. aasta esimese kvartali keskmine palk IT -sektoris 2537 eurot (bruto). 2020. aasta esimese kvartali keskmine palk riigis on 1404 eurot. Sellised palgad muudavad IT -sektori väga atraktiivseks suunaks.

2)Eesti  keel  on  digitaalses  maailmas  elus  ja  arenev.  Eesti  keele  tehnoloogia  abil  saab  kasutada
igapäevaseadmeid ja e-teenuseid.

Jah, eesti keel on elus, aga enamik IT -sektori töökuulutusi on inglise keeles. IT -sfäär ja üleilmastumine on omavahel väga tihedalt seotud asjad ja seetõttu on IT -ettevõtete töökeel inglise keel.
Ajalooliselt asuvad tehnoloogiatööstuse suurimad mootorid Ameerika Ühendriikides. Kogu kirjandus, dokumentatsioon ja foorumid on inglise keeles.